Ohin loron dia 23 de fevereio
2016, Timor oan hotu – hotu hamutuk hamriik halo manifestaun bo’ot ida hodi
luta ba dereito soberania Tasi Timor ne’ebe durante ne’e Governo Australia uja
no naok hodi sustenta sira nia Governo. Iha manifestaun ne’e hetan
partisipasaun maksimo tebes husi povu Timor Leste, hanesan iha Regiaun
Autonomia Oecusse no iha Municipio hotu – hotu
mos fo mos sira nia suporta hodi halo aksaun pasifiko ida ne’e,
manifestasaun ne’e hala’o iha Embaixada Australia nia oin, Fatuhada, Dili.
Manifestasaun ne’e rasik kompostu
husi Moviementu Universitario sira hanesan UNTL, UNDIL no UNITAL, Sosiedade
Sivil, Organizasaun da Masa, Veteranus no Comite 12 de Novembro no mos
Representante husi Nasaun sira seluk hanesan Norwegia no Canada. Juvinal Diaz
hanesan Representante Sosiedade Sivil iha nia intervensaun hatete: ita labele
husik sakfrisio ita nia luta nain sira saugate deit, durante tinan 16 ita hanoin Australia mak sai duador bo’ot ba
Governo timor leste, maibe na realidade katak durante governo Australia fo
ajuda deit liu husi asistencia militar no sosiedade sivil ho osan montante 1.7
milaun dolares Americano deit iha tempo nebe hanesan Australia hetan bilaun 5
dolares Americano husi receita kampo mina rai timor nian, signifika katak timor
leste mak sai duador bot ba Australia, maske kiak maibe timor sai duador ba
Australia. Ita hotu hatene katak Bayu undan no Sunrise ne’e partense ba Timor
maibe tamba sira uja argument falsu Australia kontinua naok mina ne’ebe lolos
ita nia Direito.
Iha tempo hanesan Rep. Nasaun
Norwegia mos suporta tebes aksaun pasifiko ne’ebe Timor Oan halo hodi luta ba
direito soberania Nasaun Timor nian, ami suporta tebes aksaun timor leste nian
hodi luta ba direito mina timor leste nian, tamba ne’e mak ami mos hamutuk iha
fatin ida ne’e hodi fo suporta timor leste, Representante Nasaun Norwegia
hatutan. Atu hetan indenpensia iha mos nia criteria iha rai rasik, iha tasi,
iha tasi , iha mos lalehan. Tamba ne’e persija halo dialogu entre governo Timor
leste no Australia hodi define lolos linha fronteira nian no riku soin timor
nian. atu hatete lolos katak rai ida atu ukun an mak laiha direito ba nia
rikusoin rasik ntaun bele hatete sedauk
ukun an lolos. Hanesan uluk ita luta ukun an iha 75 ita luta ba indenpendensia de facto no
indenpensia unilateral no direito nebe iha hanesan nasaun soberania tamba sa
taka tia dereito povu nian hodi goja dereito no liberdade ida ne’e, Marito Reis
hateten
Porta voz Estudante Universitario,
Faustinho hato’o nia palestra: ita sedauk
indenpendensia lolos tamba Governo Australia sei nafatin naok nafatin mina
rikusoin Timor nian, signifka katak Governo Australia la respeito ita nia
nasaun. Nasaun Australia hanesan Nasaun Demokratiko ida maibe tamba sa sira la
respeito soberania Timor Leste? Hatudu katak Governo Australia laos hadomi Nasaun
Timor Leste maibe hadomi rikusoin Timor nian. Hare ba pasado governo Australia
no Indonesia halo konspirasaun hodi halo invasaun ba rai ida ne hodi halaokon
ema barak nia vida, povu timor leste laos problema ho povu Australia maibe
problema ho desijaun politika governo Australia nian. Tamba ne’e husu ba
governo Australia tenke rekonese diretio Nasaun Timor Leste nian tuir lei
internqsionl nebe iha hodi define lolos linha fronteira entre Australia no Timor
Leste uja linha klaran. Sira halo negosaun ho nasaun seluk uja maneira media
line maibe tamba sa sira la uja media line ho timor leste
Carolina do Rosario Representante
Veterana Feto Regiaun dois: hanesan representante feto soberania hau sente
orgulho tebes no antuasiasmo tebes tamba uluk hetan ona indenpendensia total
maibe agora hau sente governo Australia hadau ona direito ne’e, i ohin loron
hau kontente tebes hanesan Fc veterana tamba ohin loron hau bele hasoru
ativismo barak, ativismo foinsa’e ne’ebe iha interese hodi luta ba direito
demokrasia hanesan estadu soberania, hau atu deklara katak luta ida ne’e sei
nafatin halo to’o ita sei hetan ita nia direito lolos, tamba ohin loron hahu
ona no sei kontinua naftin. Luta ita ne’e objetivo atu ba oan bei oan hodi bele
goja iha futuru oin mai, Sra Carolina hakotu. Charles Dao Jawa/Media Officer.
Tidak ada komentar:
Posting Komentar